Paar paeva tagasi kaisin ma kohas nimega Bylakuppe. See on koht Karnataka osariigis lahedal linnale Mysore, kus elavad Tiibeti mungad ja nunnad ja paljud buddhistid kaivad seal palvetamas. Mu reis algas Bylakuppesse kell 5 hommikul, sest rong valjus kell 7. Minu esimene kogemus India rongis ja see oli kohutav, sest see haises, nagu ma istuks kaubanduskeskuse tualettis kogu aeg, aga kui rong liikus siis see hais kadus, aga vahepeatusi oli palju. Sain jalle naha Louna-India imeilusat loodust, mis mulle vaga meeldib. Bylakuppe kulastasime peamiselt templeid, kaisime isegi uhe Guru juures, kes andis oma onnistuse ja ma sain valge salli. Sain naha kuidas kohalikud tiibetlased elavad ja sain nende isuaratavaid pelmeene suua. Teisel paeval kulastasime uhte ennustaja daami, aga ma ei suutnud majja sisseneda, nagu ma saaksin midagi vaga suurt teada enda kohta ja samal ajal kui teised kuulasid oma tulevikku, ootasin mina valjas. See reis oli vaga rahustav, aga parast seda jain ma haigeks, nii et nuud olen ma nohus ja palavikus.
Ilm Bangalores laheb jarjest kohutavamaks. Suvi siin on loppenud ja 5.juunil tabab meid monsoon. Nii et ohtu otsa sajab vihma ja aike on igapaevane.
Uks paev kaisime 7 tarni hotellis bowlingut mangimas, jain eelviimaseks. See hotell oli nagu palee.
Ilm Bangalores laheb jarjest kohutavamaks. Suvi siin on loppenud ja 5.juunil tabab meid monsoon. Nii et ohtu otsa sajab vihma ja aike on igapaevane.
Uks paev kaisime 7 tarni hotellis bowlingut mangimas, jain eelviimaseks. See hotell oli nagu palee.




























































