Bangalore

Lopuks olengi kohal, linnas, mida kutsutakse keedetud ubade linnaks, ma ei tea kull miks. Minu reis siia kestis 3 paeva. Selleks pidin soitma Helsingisse, Helsingi sadamast lennujaama. Kui ma j]udsin lennujaama, siis mul polnud mitte vahimatki aimu, mida ma pean tegema, kuhu minema. Okei, tegin oma check-in automaatselt ara ja kui ma laksin kohvrit ara andma, siis mu piletid rebiti pooleks ja oeldi, et tegelikult need ikka ei kehti, et see on t'iesti mottetu, mida ma tegin ja siis sain ma uued piletid. Esimene lennusoit oli ikka paris normaalne. Motlesin, et ma ropsin koik kohad tais kui ma aknast valja vaatan, aga polnud hullu midagi. Pariisi joudsin ma tapselt selleks ajaks kui Mumbai lennule oli last call. Nii tore oli uhest lennujaama otsast teise joosta nii kiiresti kui ma sain, teadmata tegelt kuhu ma jooksen. 10 tundi lendu on uks vaga tuutu tegevus ja eriti kui sinu korval istub vanem daam, kes laheb natuke paanikasse kui turbulents tuleb ja siis sa ise ka motled, et nuud on labi ja me koik saame surma. Mumbais maha tulles oli kuskil 30 kraadi valjas, mis oli vaga monus. Ega, kui ma joudsingi Mumbaisse siis kohale kull polnud joudnud, et ma nuud Indias. Mumbaist Bangaloresse lennureis oli koige vasitavam. Bangalores oli sellel ajal natuke jahedam, kui Mumbais. Bangalore lennujaamas ootas mind autojuht, kes arvas et ma olen Inglismaalt ja kui ma utlesin, et ei ole, siis tal tekkis vaike paanika, et kas ma olen ikka oige inimene aga see lahenes kiiresti. Liiklus on siin kohutav. Algul autosse istudes motlesin ma, et tagaistmel seda turvavood ei ole vaja, ega ma enam Eestis ei ole, aga siis joudis kohale, et ma ju Indias, siis on kull vist vaja. Igastahes, nad signaalitavad kogu aeg, see tahendab seda, et nad annavad marku et nad tulevad. Siis nad teevad ise uhesuunalisi teid, kui nad naevad, et vastassuunas autod ei liigu, siis miks ei voiks seal soita, ongi rohkem ruumi ju. Kui tahad ristmiku autoga uletada, aga paremalt voi vasakult tuleb liiga palju autosi ja loppu sellel ei nae, siis signaalitad natuke, andes endast marku ja hakkad siis labi pressima, sellest auto voolust. Mul oli kull tunne, et mida kuradit see autojuht teeb tahab surma saada voi ja sihuke tunne, et iga hetk soidab keegi kulje pealt sisse. Ja siis on valgusfoorid, millest peetakse kinni ja muidugi lehmad, kes on jah igal pool :D.

Maja on neil nelja voi viie korda, ma tapselt ei tea. Esimese korra peal elavad teenijad, kolm noort poissi , kes on parit Nepaalist. Teise korra peal elab pereisa isa, kolmandal pereisa vend koos oma perega ja meie siis neljandal ja, mis viiendal ma tapselt ei tea. Aratus on tavaliselt kell kuus ehk Eesti ajajargi pool kolm. Selle kella ajal hakkab keegi laulma ruuporist voi mina ei tea kust see tuleb, see on vist moeldud tervele linnarahvale voi siis tuleb vaike poiss minu tuppa ja hakkab karjuma, et ma ules tuleksin. Minu lastehoidmine hakkab alles esmaspaeval, see tahendab seda, et ma pean vaikese poisiga koos kooli soitma, rohkem ma teada ei ole saanud, mis veel tegema pean. Eile uritasin vaikest poissi magama saada, see vottis mul aega kuskil kolm tundi. Ta karjus mu peale, et ta ei raagi  minuga enam kunagi ja, et ma olen eikeegi, aga lopuks ta jai telku ees magama ja siis ma olin ulionnelik, sest ma oli nii vasinud ja laksin ka ara magama ja tana see hakkab koik uuesti peale. Jehhuuuu.

Iga ohtu kain pereisaga valjas jalutamas ja puuvilju ostmas, siis ta naitab umbrust ka. Siin kaib selline ehitustoo, koik ehitavad maju endale, aga jah neil on kovasti raha ka. Vurtsidega olen ma juba ara harjunud ja toidud on siin imehead. Eile ma soin hobedat, nagu paris hobedat. Pereisa utles, et hobe ja kuld teevad ajule head ja organism vajab seda. Hobeda ja kulla laastud on tavaliselt mingisuguse magusa kommi peal. Need laastud on vaga ohukesed ja maitset pole uldse tunda. Muidugi need kommid on kallid ka.

Teenijatest nii palju, et ma ei pea ise mitte midagi tegema, isegi mitte oma voodit hommikul ara tegema, koik tehakse ette taha ara.